Tervisliku toitumise seisukohast on oluline roll teraviljadel, kuna nad on head süsivesikute allikad. 

Teraviljatoodetest võiksime toidulaual eelistada kiudainerikkaid täisteratooteid, mis sisaldavad B-grupi vitamiine ja mineraalaineid. Rafineeritud teraviljatoodete puhul eraldub koorimisel koos kiudainetega ka enamus mineraalainetest. Ja lisaks tõstavad valgest püülijahust tehtud tooted nt saiakesed, makaronid meie veresuhkrutaseme kõrgele, sest kiudained ei takista süsivesikute imendumist. Täiskõhu tunne püsib lühikest aega ja veresuhkrutaseme järsk langus tekitab uuesti isu kiiresti imenduvate süsivesikute järgi (maiustused, küpsetised). Kiudained teraviljatoodetes tekitavad täiskõhutunde kauemaks, hoiavad seedesüsteemi korras, stabiliseerivad kolesteroolitaset veres, aeglustavad glükoosi imendumist, et vältida veresuhkrutaseme liiga kiiret tõusu ja aitavad hoida normaalset kehakaalu.

Teraviljavalgud lõhustatakse seedeensüümide abil peptiidideks ja siis aminohapeteks. Osa peptiididest jäävad lagundamata. Enamikule inimestest need terviseprobleeme ei põhjusta. Tervel inimesel moodustub soolestikus vähe lagundamata peptiide, ajusse jõuab neid minimaalselt ja nende mõju on  tühine. Kui organismis on ensüümide kahjustus, siis võivad vajalikud ensüümid peensoole limaskestas puududa, nende arv võib olla vähenenud või nad ei toimi korralikult ning tekivad opioidsete omadustega peptiidid, mis reageerides aju retseptoritega kutsuvad esile opiaatidega sarnast toimet. Opioidsed peptiidide kuhjuvad soolestikku ja kui ka soolestiku sein on läbilaskev, võivad peptiidid pääseda vereringesse mõjutades närvisüsteemi ja ajutegevust.

Teraviljad on erineva valgusisaldusega ja ka neis sisalduvate valkude koostis on erinev. Enim probleeme põhjustab teraviljavalgu gluteeni talumatus, mis jaguneb veel eraldi – tsöliaakiliseks ja mittetsöliaakilinseks gluteenitundlikkuseks ja nisuvalguallergiaks.

Gluteen on teraviljavalk ja selle sisaldus on kõige suurem nisus, rukis ja odras. Gluteenivabadeks teraviljadeks loetakse riisi, hirssi, kaera, kuid eelduseks on, et neid pole töödeldud koos gluteeni sisaldavate teraviljadega. Gluteenivabadeks teraviljadeks peetakse ka tatart, kinoad ja amaranti, kuigi botaaniliselt ei ole nad teraviljad. Maisi gluteenisisaldus on erinevate allikate puhul vastuoluline.

Kasutatud allikad:

• Tervislik toitumine Tagli Prits, Kristin Salupuu 2017
• Tervis toidust Annely Soots 2018
• Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele Madleen Simson, Egle Oja 2018
• Ajakiri Toitumisteraapia „Piima- ja gluteenitalumatuse põhjuseks võivad olla puudulikult lõhustunud valgud“ nr 20 sügis 2016
• Eesti Tsöliaakia Selts koduleht https://tsoliaakia.ee/  06.05.2025